Tormilaidude õppekäik mere äärde

13. detsembril sõitsid Tallinna Kihnu Lasteaia Tormilaidude rühma 12 last  ja õpetajad Victoria, Heli ning õpetaja abi Tatjana bussiga mere äärde õppekäigule.

Õppekäigul sattus ilm olema sombune, aga hea oli see, et ei olnud liiga külm. Kõik lapsed ja täiskasvanud olid soojalt riides ning tuju oli kõigil väga hea. 

Õppekäiku alustasime mälestussamba „Russalka” juurest jalutades mööda merekallast, üheskoos lastega uurisime merel sõitvaid laevu ja paate. Lapsed märkasid suurt laeva Tallinna Sadamasse suundumas ja veel nägid nad trobikonda parte merel ning kahte lumivalget luike. Meie õppekägu päeval ei olnud meri jääkatte all, meri voogas ja lainetus oli  tugev.

Mereäärest suundusime Kadrioru pargis asuvasse Jaapani aeda, seal asetsev tiik oli juba kaetud õrna jääkihiga ja õpetajad rääkisid lastele veekogude ohutuse teemal. Lastele ja ka õpetajatele meeldis väga park ning tegime üheskoos pika jalutuskäigu aias  ja seejärel võtsime suuna tagasi lasteaeda.

Õppekäik meeldis kõikidele lastele väga!

Tormilaidude rühma õpetaja Heli Heinväli

Tallinna Kihnu Lasteaia Saarelaidude rühma õuesõppepäev Pirital

Tallinna Kihnu Lasteaia Saarelaidude keelekümblusrühmas toimus teisipäeval, 13. detsembril, „Eesti – tuhande saare maa“ projekti raames keskkonna teemaline õuesõppepäev Pirital mere ääres. 

Saarelaidude rühma lapsed käisid Pirital mere ääres õuesõppepäeval – „Prügihunt hoiab keskkonda“. Õppekäigu temaatika oli seotud ka rühma nädalapaaniga, mille raames keskenduti läbi erinevate valdkondade keskkonnahoidu puudutavatele teemadele.

Õuesõpet viis läbi Saarelaidude rühma meeskond, lastega arutleti keskkonnahoiu- ja säästva majandamise üle. Läbi viidi looduse vaatlemine ja ümbritseva keskkonna märkamine, oluline oli märgata ümbritsevaid esemeid ja materjale - mis kuulub loodusesse ja mis ei kuulu.

Tegevust alustati virgutusharjutustega ja viidi läbi mereteemalne õppemäng, milles kõik lapsed olla said aktiivses rollis „merelainetena“ ja „majakatena“. Lastel oli võimalus liivapinda ja puupulka kasutades joonistada liivapilt, lapsed kujutasid liival mereloomi ja merega seotud esemeid, asju, materjale.

Järgmisena pidid lapsed otsima rühmatööna rannaäärest erinevaid materjale ja arutlema selle üle, kas materjal kuulub loodusesse või mitte. Seeläbi oli lastel võimalus sorteerida looduses leiduvat, näiteks kive, oksi, merekarpe, adru ja tööstuslikke materjale, näiteks plastik, metall, kile, klaas. Lapsed andsid rühmatöö raames oma panuse rannaääre puhastamisele ja aitasid seeläbi hoida meid ümbritsevat keskkonda.

Lapsed said koostöös aktiivselt tegutseda, kaasa mõtelda, keskkonda hoida ja märgata.

 Autor: Saarelaidude rühma õpetaja Kristine Tisler

Pardipere õppekäik Rannarahva muuseumisse

Lapsed ihkasid juba mitmeid päevi muuseumi.  Esmaspäeval,  10. oktoobril sai sõit sinna teoks. Osales 17 last ja 4 täiskasvanut.

Teel tegime juttu aknast paistvat merest. Lastel oli võimalus näha suuri laineid, luiki ja kajakaid.

Rannarahva muuseumis võeti meid sõbralikult vastu. Kõigepealt vabanesime riietest ja siis pandi meid istuma õppetuppa, kus oli hülge topis kest tuba ja muud näitmaterjali. Jutt käis merekeskkonna reostamise ümber. Vahepeal näidati ka asjakohaseid multifilme.

            Lapsed  said enamasti kõigest hästi aru, sest üks pedagoog valdas hästi vene keelt. Keskustelu oli üllatavalt aktiivne. Poisid ja tüdrukud võtsid pidevalt sõna ja andsid õigeid vastuseid. Vestlus pöördus kogu aeg sinna kanti, mis lastele siirast huvi pakkus. Tööpinge oli kõrge ka joonistamise ajal.

Uusi muljeid hangiti veel  teisel korrusel asuvast mereteemalisest mängutoast, kus võis leida  ka ajalugu tutvustavad kostüüme ja peakatteid, mida üksteise võidu uuriti ja selga (pähe) prooviti.

    

Lastele läks väga korda, mis maailmas sünnib. Nende aktiivsus õppeprotsessis tõestas seda sajaprotsendiliselt. Palju lähtuti oma kogemustest ja „Prügihundi“ probleemilahendustest ja momendil pähetulnud mõttevälgatustest. Murekohad leidsid tugevat käsitlust isegi hiljem, bussis. Lapsed pingutasid selle nimel, et saada teadmisi, mida hiljem oskuslikult kasutada.

 Lapsed mõistsid, et merekeskkonna reostusest tekkivat kahju ei saa millegagi vabandada.