Lapsed
ihkasid juba mitmeid päevi muuseumi.
Esmaspäeval, 10. oktoobril sai
sõit sinna teoks. Osales 17 last ja 4 täiskasvanut.
Teel
tegime juttu aknast paistvat merest. Lastel oli võimalus näha suuri laineid,
luiki ja kajakaid.
Rannarahva muuseumis võeti meid sõbralikult vastu.
Kõigepealt vabanesime riietest ja siis pandi meid istuma õppetuppa, kus oli
hülge topis kest tuba ja muud näitmaterjali. Jutt käis merekeskkonna reostamise
ümber. Vahepeal näidati ka asjakohaseid multifilme.
Lapsed said enamasti kõigest hästi aru, sest üks
pedagoog valdas hästi vene keelt. Keskustelu oli üllatavalt aktiivne. Poisid ja
tüdrukud võtsid pidevalt sõna ja andsid õigeid vastuseid. Vestlus pöördus kogu
aeg sinna kanti, mis lastele siirast huvi pakkus. Tööpinge oli kõrge ka joonistamise ajal.
Uusi muljeid hangiti veel teisel korrusel asuvast mereteemalisest
mängutoast, kus võis leida ka ajalugu tutvustavad kostüüme ja peakatteid,
mida üksteise võidu uuriti ja selga (pähe) prooviti.
Lastele
läks väga korda, mis maailmas sünnib. Nende aktiivsus õppeprotsessis tõestas
seda sajaprotsendiliselt. Palju lähtuti oma kogemustest ja „Prügihundi“
probleemilahendustest ja momendil pähetulnud mõttevälgatustest. Murekohad
leidsid tugevat käsitlust isegi hiljem, bussis. Lapsed pingutasid selle nimel,
et saada teadmisi, mida hiljem oskuslikult kasutada.
Lapsed mõistsid, et merekeskkonna reostusest
tekkivat kahju ei saa millegagi vabandada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar